• Tere tulemast Euroopa Liidu idapoolseimasse sadamasse!
Sillamäe sadam  /  Üldinfo  /  Ajalugu

Ajalugu

Läänemere alad on juba keskajast paistnud silma kui väga tiheda kaubavahetusega piirkond. Paljud Eesti linnad kuulusid Hansatee võrgustikku, kus oluliseks peeti teedevõrgu, sadamate ja kauplemiskohtade arendamist eesmärgiga võimaldada kaubavahetust ja arendada ühiskonda ja majanduselu terviklikult. Selle traditsiooni järgimine, Sillamäe geograafiline asukoht ja looduslikud soodsad tingimused sadama rajamiseks kannustasid Sillamäe sadama investoreid ehitama multifunktsionaalne kaubasadama kahe suure majandusruumi - Euroopa Liidu ja Sõltumatute Riikide Ühenduse - piirile.

 

Sillamäe sadama ehitamist alustati 2003 aasta septembris nö tühjale platsile. Kohas, kus täna asub Sillamäe sadam, oli enne II Maailmasõda väike sadamakai põlevkiviõli utmise tehase jaoks, kuid sõja käigus see õhiti ja hiljem tegid kai jäänuste kallal oma hävitustöö ka tormilained.


Sillamäele rajatav sadam pidi soodustama ida ja lääne vahelist kaubavahetust, kuid looma ühtlasi soodsad tingimused Kirde-Eesti ettevõtlusele ekspordiks ja impordiks, turismi arendamiseks ning sellega aitama kaasa piirkonna sotsiaal-majanduslikule arengule. Kuna riik projektis ei osalenud, siis tuli sadam valmis ehitada erakapitali abil. Sillamäe sadamal on 3 omanikku - AS Silmet Grupp (50%) ning vene kapitali esindavad Famer Holding OÜ ja Optial Holding OÜ, kummalgi 25%.


2005. aasta 14. oktoobril avas riiklik komisjon Sillamäe Sadama laevaliikluseks ja samal ajal väljastas Raudteeinspektsioon kasutusload sadama raudteedele.


Sadama ja laevaliikluse turvalisuse tagamiseks hakati Sillamäe sadamas kasutama IMO poolt välja antavat ISPS koodi, milleks muuhulgas ümbritseti kogu sadama territoorium aiaga ja viidi sisse kontroll-läbipääsu režiim väravates.


2008.a. juunis viidi Sillamäe vabatsoon üle I tüüpi vabatsooni töörežiimile, st. piirati taraga kogu sadama maa-ala, mille tulemusena lihtsustus sadama territooriumil tegutsevatele terminalidele tollirežiim.


2012.a. avati Sillamäe ja Ust-Luga vahel parvlaevaliiklus.


10 aastaga on Sillamäe sadam oma taristusse investeerinud 200 miljonit eurot. Peale selle on sadamaoperaatorid investeerinud samas suurusjärgus summasid sadamaterminalidesse – Alexela Sillamäe, BCT, Silsteve ja Eurochem Terminal Sillamäe.


Peale kaide, 34 km raudteede ja 11 km autoteede on sadam ette valmistanud tööstuspargi kogupindalaga 300 ha, kus tootmisettevõtetel on vabatsoonis ning sadamakaide ja raudteejaama lähedal soodsad tingimused oma majandustegevuse arendamiseks.


Praegu toimub raudteejaamale lisaharude rajamine ning selle laiendamine kuni kaide alani, mis võimaldab säästa nii kaupade ümberlaadimiste kui veokulude arvelt. Jätkub ka laomajanduse arendamine.


Tänaseks töötab Sillamäe sadamas üle 140 inimese ja sadama terminalides ning muudes sadamaga seotud ettevõtetes lisaks veel umbes 1 000 inimest. Neist 90% on Ida-Virumaa elanikud ja üle poole sillamäelased. On oodata, et seoses konteinerterminali käivitamise, Sillamäe ja Kotka vahelise parvlaevaliini taaskäivitamise ning sadama kaubakäibe suurenemisega saavad tööd veel sajad inimesed.


Sillamäe sadam on lülitatud üle-Euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T sadamate üldvõrku.


2013.a. juulis pandi algus uuele igaaastasele traditsioonile - Sillamäe merepäevadele. Esimeste merepäevade puhul külastas Sillamäe sadamat ka üks maailma suurim ja kaunim purjelaev Krusenstern, mille pardal korraldati ka pidulik vastuvõtt ja laeva said külastada ka kõik merepäevalased.